moodul v: Õpetaja professionaalne areng digiajastul
Toimumise aeg: 27.01 - 16.03.2014, kontaktpäev Tartus 07. märts kell 10.00-16.00
Mooduli teemad:
- refleksioon õpetaja professionaalses arengus / "Sibula" mudel refleksiooni tasemete iseloomustamiseks;
- õpetaja professionaalse arengu erinevad käsitlused / D. Berlineri õpetaja kompetentsusastmete arenguteooria;
- haridustehnoloogilised pädevused ja kutsestandard;
- lõputööd, artiklid jm materjalid digivahendite kasutamise kohta.
Mooduli läbinud osaleja:
- toetab eestisisese õpikogukonna tekkimist kasutades digiajastu kommunikatsiooni- ja koostöövahendeid (ISTE 5.a.);
- tegutseb oma kogukonnas eestvedajana uute digivahendite juurutamisel ja aitab seeläbi kaasa kolleegide digitehnoloogiaoskuste arendamisele (ISTE 5.b.);
- õppestrateegiate kavandamisel ja digitaalsete vahendite kasutamisel lähtub ajakohastest uuringutest ja professionaalsest praktikast (ISTE 5.c.);
- jagab oma teadmisi ja praktikat professionaalses kogukonnas, et tagada kogukonna jätkusuutlikkus ja uuendusmeelsus (ISTE 5.d.).
Mooduli teemad:
- refleksioon õpetaja professionaalses arengus / "Sibula" mudel refleksiooni tasemete iseloomustamiseks;
- õpetaja professionaalse arengu erinevad käsitlused / D. Berlineri õpetaja kompetentsusastmete arenguteooria;
- haridustehnoloogilised pädevused ja kutsestandard;
- lõputööd, artiklid jm materjalid digivahendite kasutamise kohta.
Mooduli läbinud osaleja:
- toetab eestisisese õpikogukonna tekkimist kasutades digiajastu kommunikatsiooni- ja koostöövahendeid (ISTE 5.a.);
- tegutseb oma kogukonnas eestvedajana uute digivahendite juurutamisel ja aitab seeläbi kaasa kolleegide digitehnoloogiaoskuste arendamisele (ISTE 5.b.);
- õppestrateegiate kavandamisel ja digitaalsete vahendite kasutamisel lähtub ajakohastest uuringutest ja professionaalsest praktikast (ISTE 5.c.);
- jagab oma teadmisi ja praktikat professionaalses kogukonnas, et tagada kogukonna jätkusuutlikkus ja uuendusmeelsus (ISTE 5.d.).
04.02.2014 Eneserefleksioon
1. KORTHAGENI "SIBULA" MUDEL
A. Keskkond
Töötan Mammaste Lasteaias ja Koolis informaatikaõpetaja ja pikapäevarühma kasvatajana. Informaatikaõpetajana võtan ma õppetöö planeerimisel aluseks ainekava. Sellest lähtuvalt tean ma täpselt, millises suunas liikuda. Milliseid õppetegevusi planeerida ja kui kaua mul nende läbiviimiseks aega on ette nähtud. Informaatika tunnid toimuvad enamasti arvutiklassis, mis sai selle aasta jaanuaris endale uue ja kaasaegse sisu. Peagi on oodata ka tahvelarvutite saabumist, mis annab võimaluse õppida väljaspool klassiruumi. Informaatika tunnis valitseb enamasti vaikus, kuulatakse õpetajat või tehakse iseseisvat tööd. Müra, kui sellist, esineb harva. Kõik õpilased on samas vanuseastmes.
Pikapäevarühma töö planeerimise aluseks on eelkõige ametijuhend ja pikapäevarühma päevakava. Kogu töö planeerimine toimub jooksvalt, on vaid mõned suuremad eesmärgid. Pikapäevarühma tegevused on tihedalt seotud tähtpäevadega (mardipäev, kadripäev, isadepäev, emadepäev, vastlapäev, valentinipäev, lihavõtted) ning hetkel valitseva emotsiooniga. Tegevuste valik sõltub paljuski kohal olevate õpilaste arvust ning ilmastikuoludest. Lisaks klassile ja õuealale on pikapäevarühmas viibivatel õpilastel võimalus kasutada raamatukogu ning mõnikord ka saali. Õhkkond pikapäevarühmas on vaba, õpilased saavad valida endale meeldiva tegevuse. Populaarsed on seltskonnamängud ja lauamängud, samuti animafilmide vaatamine. Peale oote söömist toimub pikapäevarühmas ka õppimine. Hetki, mil klassis valitseb vaikus, esineb harva. Õpilased on erinevas vanuses (7-12).
B. Käitumine
Käitumise analüüsimisel võtan aluseks nn Suure Viisiku isiksuseomaduste teooria, mille kohaselt saab isiksust kirjeldada viie omaduse alusel: ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus, neurootilisus ja avatus. Õpetaja töös ja üldse inimestega töötamisel on kõige tähtsamad isiksuseomadused minu hinnangul ekstravertsus ja sotsiaalsus.
Kõrge ekstravertsus – ma olen seltsiv, aktiivne, positiivselt meelestatud ja seiklushimuline. Mulle meeldib, kui mind ümbritseb suur hulk inimesi. Pikapäevarühma töö annab võimaluse olla sündmuste keskel ning tähelepanu keskpunktis. Võõraste inimestega, näiteks mõne lapsevanemaga, suhtlemist alustada on minu jaoks lihtne. Mulle meeldib kohene tagasiside, seega püüan suhtlemisel virtuaalseid digivahendeid vältida. Kolleegidega läbi saamine on tänu suhteliselt kõrgele ekstravertsusele hea. Ma haaran initsiatiivi ning olen koostöövalmis. Enamasti õnnestub mul nii kolleege kui õpilasi uute ideedega kaasa haarata ning hea tujuga nakatada. Tööga rahulolu seisukohast vaadatuna on negatiivseks küljeks kooli finantsilised vahendid, mis takistavad aeg-ajalt mõnda toredat ideed realiseerimast. Minu nõrkuseks võib pidada aga, et ma olen liiga opimistlik ning sageli kaotan huvi, kui esimene tuhin on möödas.
Kõrge sotsiaalsus – suhtlemisel tuleb olla siiras, usaldusväärne ja omakasupüüdmatu. Vaid nii saab võita teiste usalduse ning teha efektiivset koostööd. Õpilaste suhtes püüan olla mõistev. Eeldan, et enamus inimesi kellega suhtlen on ausad ja usaldusväärsed. Suhted tööl nii kolleegide kui õpilastega on head.
Suhteliselt kõrge meelekindlus – ma tean, mida tahan elus saavutada ja ma teen eesmärkide saavutamiseks kõvasti tööd. Eriti paistab meelekindlus välja informaatikaõpetaja töökohustustega seotud tegevustes. Tähtajad on paigas, töö planeeritud ja organiseeritud. Uute vahendite kasutamist õppetöös võtan kui väljakutset. Olen veendunud, et saan hakkama ning igast kogemusest on midagi õppida. Pikapäevarühma kasvatajana on tähtsad kohusetunne ja enesedistsipliin, oma lubadustest tuleb kinni pidada ning oma reaktsioone jälgida ja reflekteerida.
Madal neurootilisus – üldiselt pole ma ärev ja vaenulik. Suudan ennast kontrollida ja impulsiivseid otsuseid enamasti ei langeta. Tasakaalukus ja rahulikkus tulevad pikapäevarühma tööle igati kasuks. Õpetaja, kes on pidevalt masenduses, vaenulik ja enesekontrolli kaotamas ei saa oma tööd lihtsalt teha.
Kõrge avatus – nii informaatikaõpetaja kui pikapäevarühma kasvataja ametikoht eeldavad kõrget avatust. Mulle meeldib arutleda maailma olemuse või elu mõtte üle ning lahendada keerulisi probleeme. Otsin uusi ideid ja kogemusi. Katsetan sageli uusi õppevahendeid, loon ise õppematerjale ning löön kaasa ka rahvusvahelistes projektides. Ma olen loominguline, hea kujutlusvõimega, innovatiivne ja alati liikumises. Töökohal tulen välja ivade ja ideedega, millest hakkavad arenema suured asjad. Leian, et avatus mängib õpetaja töös olulist rolli just seetõttu, et õpetaja on õpilastele eeskujuks. Sageli määrab õpetaja suhtumine ära ka õpilaste suhtumise ja seetõttu on oluline, et õpetaja oleks positiivselt ja eelarvamustevaba.
C. Pädevus, oskused
Õpetajana pean enda suurimaks tugevuseks ning eeliseks esinemisoskust. Minu energilisus, elujõud ja entusiasm mõjuvad hüpnotiseerivalt ning panevad kuulaja kaasa mõtlema. Oskan kasutada oma kehakeelt ning häält, rõhutada olulist pausidega ning vältida võõrsõnu ja keerulisi lauseid. Eduka õppetöö eelduseks pean põhjaliku ettevalmistust. Mõtlen hoolega läbi milliseid õppevahendeid oma esinemise ilmestamiseks kasutada. Samuti pööran tähelepanu sellele, mida täpselt tahan edasi öelda ning millist reaktsiooni ja tagasisidet õpilastelt ootan. Lisaks ettevalmistusele pean vajalikuks ka eelnevat harjutamist. Paar korda kõva häälega tunni algusest lõpuni läbi mängimine tagab kindla edu. Ma naudin esinemist ning tänu sellele on ka minu esinemine nauditav.
Tugevuseks pean ka õppematerjalide koostamise oskust. Olen aastaid tegelenud interaktiivsete õppematerjalide valmistamisega ning sellest on kujunenud välja hobi. Tänu enesetäiendamisele ja uutele kogemustele oskan üha paremini õppeprotsessi planeerida ja ette valmistada. Samuti sunnib õppematerjalide ise koostamine põhjalikumalt läbi mõtlema hindamise ja oodatavad õpitulemused. Lisaks mõjub õppematerjalide koostamine positiivselt eneseväljendamisoskusele ja loovusele.
Kindlana tunnen end järgmisi digivahendeid kasutades:
A. Keskkond
Töötan Mammaste Lasteaias ja Koolis informaatikaõpetaja ja pikapäevarühma kasvatajana. Informaatikaõpetajana võtan ma õppetöö planeerimisel aluseks ainekava. Sellest lähtuvalt tean ma täpselt, millises suunas liikuda. Milliseid õppetegevusi planeerida ja kui kaua mul nende läbiviimiseks aega on ette nähtud. Informaatika tunnid toimuvad enamasti arvutiklassis, mis sai selle aasta jaanuaris endale uue ja kaasaegse sisu. Peagi on oodata ka tahvelarvutite saabumist, mis annab võimaluse õppida väljaspool klassiruumi. Informaatika tunnis valitseb enamasti vaikus, kuulatakse õpetajat või tehakse iseseisvat tööd. Müra, kui sellist, esineb harva. Kõik õpilased on samas vanuseastmes.
Pikapäevarühma töö planeerimise aluseks on eelkõige ametijuhend ja pikapäevarühma päevakava. Kogu töö planeerimine toimub jooksvalt, on vaid mõned suuremad eesmärgid. Pikapäevarühma tegevused on tihedalt seotud tähtpäevadega (mardipäev, kadripäev, isadepäev, emadepäev, vastlapäev, valentinipäev, lihavõtted) ning hetkel valitseva emotsiooniga. Tegevuste valik sõltub paljuski kohal olevate õpilaste arvust ning ilmastikuoludest. Lisaks klassile ja õuealale on pikapäevarühmas viibivatel õpilastel võimalus kasutada raamatukogu ning mõnikord ka saali. Õhkkond pikapäevarühmas on vaba, õpilased saavad valida endale meeldiva tegevuse. Populaarsed on seltskonnamängud ja lauamängud, samuti animafilmide vaatamine. Peale oote söömist toimub pikapäevarühmas ka õppimine. Hetki, mil klassis valitseb vaikus, esineb harva. Õpilased on erinevas vanuses (7-12).
B. Käitumine
Käitumise analüüsimisel võtan aluseks nn Suure Viisiku isiksuseomaduste teooria, mille kohaselt saab isiksust kirjeldada viie omaduse alusel: ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus, neurootilisus ja avatus. Õpetaja töös ja üldse inimestega töötamisel on kõige tähtsamad isiksuseomadused minu hinnangul ekstravertsus ja sotsiaalsus.
Kõrge ekstravertsus – ma olen seltsiv, aktiivne, positiivselt meelestatud ja seiklushimuline. Mulle meeldib, kui mind ümbritseb suur hulk inimesi. Pikapäevarühma töö annab võimaluse olla sündmuste keskel ning tähelepanu keskpunktis. Võõraste inimestega, näiteks mõne lapsevanemaga, suhtlemist alustada on minu jaoks lihtne. Mulle meeldib kohene tagasiside, seega püüan suhtlemisel virtuaalseid digivahendeid vältida. Kolleegidega läbi saamine on tänu suhteliselt kõrgele ekstravertsusele hea. Ma haaran initsiatiivi ning olen koostöövalmis. Enamasti õnnestub mul nii kolleege kui õpilasi uute ideedega kaasa haarata ning hea tujuga nakatada. Tööga rahulolu seisukohast vaadatuna on negatiivseks küljeks kooli finantsilised vahendid, mis takistavad aeg-ajalt mõnda toredat ideed realiseerimast. Minu nõrkuseks võib pidada aga, et ma olen liiga opimistlik ning sageli kaotan huvi, kui esimene tuhin on möödas.
Kõrge sotsiaalsus – suhtlemisel tuleb olla siiras, usaldusväärne ja omakasupüüdmatu. Vaid nii saab võita teiste usalduse ning teha efektiivset koostööd. Õpilaste suhtes püüan olla mõistev. Eeldan, et enamus inimesi kellega suhtlen on ausad ja usaldusväärsed. Suhted tööl nii kolleegide kui õpilastega on head.
Suhteliselt kõrge meelekindlus – ma tean, mida tahan elus saavutada ja ma teen eesmärkide saavutamiseks kõvasti tööd. Eriti paistab meelekindlus välja informaatikaõpetaja töökohustustega seotud tegevustes. Tähtajad on paigas, töö planeeritud ja organiseeritud. Uute vahendite kasutamist õppetöös võtan kui väljakutset. Olen veendunud, et saan hakkama ning igast kogemusest on midagi õppida. Pikapäevarühma kasvatajana on tähtsad kohusetunne ja enesedistsipliin, oma lubadustest tuleb kinni pidada ning oma reaktsioone jälgida ja reflekteerida.
Madal neurootilisus – üldiselt pole ma ärev ja vaenulik. Suudan ennast kontrollida ja impulsiivseid otsuseid enamasti ei langeta. Tasakaalukus ja rahulikkus tulevad pikapäevarühma tööle igati kasuks. Õpetaja, kes on pidevalt masenduses, vaenulik ja enesekontrolli kaotamas ei saa oma tööd lihtsalt teha.
Kõrge avatus – nii informaatikaõpetaja kui pikapäevarühma kasvataja ametikoht eeldavad kõrget avatust. Mulle meeldib arutleda maailma olemuse või elu mõtte üle ning lahendada keerulisi probleeme. Otsin uusi ideid ja kogemusi. Katsetan sageli uusi õppevahendeid, loon ise õppematerjale ning löön kaasa ka rahvusvahelistes projektides. Ma olen loominguline, hea kujutlusvõimega, innovatiivne ja alati liikumises. Töökohal tulen välja ivade ja ideedega, millest hakkavad arenema suured asjad. Leian, et avatus mängib õpetaja töös olulist rolli just seetõttu, et õpetaja on õpilastele eeskujuks. Sageli määrab õpetaja suhtumine ära ka õpilaste suhtumise ja seetõttu on oluline, et õpetaja oleks positiivselt ja eelarvamustevaba.
C. Pädevus, oskused
Õpetajana pean enda suurimaks tugevuseks ning eeliseks esinemisoskust. Minu energilisus, elujõud ja entusiasm mõjuvad hüpnotiseerivalt ning panevad kuulaja kaasa mõtlema. Oskan kasutada oma kehakeelt ning häält, rõhutada olulist pausidega ning vältida võõrsõnu ja keerulisi lauseid. Eduka õppetöö eelduseks pean põhjaliku ettevalmistust. Mõtlen hoolega läbi milliseid õppevahendeid oma esinemise ilmestamiseks kasutada. Samuti pööran tähelepanu sellele, mida täpselt tahan edasi öelda ning millist reaktsiooni ja tagasisidet õpilastelt ootan. Lisaks ettevalmistusele pean vajalikuks ka eelnevat harjutamist. Paar korda kõva häälega tunni algusest lõpuni läbi mängimine tagab kindla edu. Ma naudin esinemist ning tänu sellele on ka minu esinemine nauditav.
Tugevuseks pean ka õppematerjalide koostamise oskust. Olen aastaid tegelenud interaktiivsete õppematerjalide valmistamisega ning sellest on kujunenud välja hobi. Tänu enesetäiendamisele ja uutele kogemustele oskan üha paremini õppeprotsessi planeerida ja ette valmistada. Samuti sunnib õppematerjalide ise koostamine põhjalikumalt läbi mõtlema hindamise ja oodatavad õpitulemused. Lisaks mõjub õppematerjalide koostamine positiivselt eneseväljendamisoskusele ja loovusele.
Kindlana tunnen end järgmisi digivahendeid kasutades:
Nõrkusena võin õpetaja kutsestandardist lähtuvalt välja tuua vähese kogemuse ühenduste (ainesektsioonide) töös. Enamasti toimuvad koosolekud ajal, mil olen hõivatud pikapäevarühma tööülesannetega. Tunnen kohati, et tahaks lisaks igapäevastele õppetegevustele rohkem kursis olla ka töö organisatsioonilise poole ning uuendustega.
D. Tõekspidamised, uskumused
Vaatamata sellele, et minu elu on pidevas muutmises ning ma naudin uudseid olukordi, olen ma siiski nii inimese kui ka õpetajana jäänud kindlaks järgmistele tõekspidamistele: tolerantsus, õiglus, vastutustundlikus, iseseisvus ja ausus. Olen veendunud, et välja kujunenud väärtushoiakud on aidanud mul eriti pikapäevarühma kasvatajana oma tööd efektiivsemalt teha.
Tolerantsus – pean oluliseks sallivust teiste inimeste eripärade suhtes ja taktitundelist käitumist. Aktsepteerin ja tunnustan enda omast erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid jne. Sallivus ei tähenda alati heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab see austust.
Õiglus – rõhutan erapooletut suhtumist, võrdset kohtlemist ja reeglitest kinni pidamist. Ma ei diskrimineeri ega sildista. Samuti ei ole mul kindlaid lemmikuid. Kõik õpilased on ühtviisi tähtsad. Konfliktide lahendamisel kuulan ära mõlemad osapooled ja alles seejärel pakun välja võimalikud lahendused.
Vastutustundlikus – vastutan nende otsuste eest, mida ise olen teinud, samuti ka informatsiooni ja hinnangute eest, mida teistele edastan.
Iseseisvus – järgin neid korraldusi, mis on kooskõlas minu enda väärtushinnangutega ja veendumustega. Otsustan ise oma töö juhtimise üle ning valin eesmärkide saavutamiseks kõige sobilikumad vahendid. Olen oma ala ekspert.
Ausus – juhindun oma tegevuses tõest, hoidun salakavalusest ja pettusest. Püüan olla otsekohene ja siiras.
E. Identiteet
Minu isiksusetüüp on J. Hollandi kutse-eelistuste küsimustiku tulemuse järgi SAI või ASI, sest nii sotsiaalsus kui artistlikus said võrdselt 8 punkti ja intellektuaalsus 6 punti. Tulemused ei üllata mind. Olen teadlik, et nii sotsiaalsus kui artistlikus on minu tugevad küljed. Õpetaja töös üleüldiselt mängivadki need kolm omadust – sotsiaalsus, artistlikus ja intellektuaalsus väga tähtsat rolli.
Sotsiaalsus – nii informaatikaõpetaja kui ka pikapäevarühma kasvataja töö võimaldavad teisi aidata ja juhendada. Ma eelistan tegevusi, mis annavad võimaluse teha koostööd. Ma sõltun üsna palju teiste arvamusest ning tunnustus on minu jaoks äärmiselt oluline. Sageli meeldib mulle viibida tähelepanu keskpunktis ja teistele esineda (mitte ainult õpilaste ees ja kooleege koolitades, vaid ka harrastusteatri kaaslastega laval). Õpilased ja kolleegid ei ole positiivse tagasisidega kitsid ja seega saab minu tunnustusvajadus tööjuures rahuldatud. Olen ka mitme virtuaalse võrgustiku liige, et hoida end ümbitsevaga kursis.
Artistlikus – kas üksi või koos teistega, aga loominguline olen ma igal juhul. Mõlemal töökohal on mulle jäetud suhteliselt vabad käed ning tänu sellele on mul ka võimalik suure efektiivsusega töötada. Ma vastutan ise oma tulemuste eest ning see suurendab ka minu tööga rahulolu. Ma genereerin ideid ja viin need ka ellu. Informaatikaõpetaja ametikoht võimaldab oma loovust rakendada huvitavaid õppevahendeid ning õppemeetodeid omavahel ühendades. Pikapäevarühma õpetajana tuleb mul välja mõelda erinevaid meisterdusülesandeid ning mängulist meelelahutust. Lisaks tegelen ma aktiivselt õppematerjalide koostamisega, mis samamoodi annab võimaluse oma artistliku külje väljendamiseks ja arendamiseks. Loov tegevus pakub mulle naudingut, tekitab enesega rahulolu ning aitab kogeda eduelamust. Motivatsioonifaktor, mis suurendab tööga rahulolu on töö ise.
Intellektuaalsus – õpetaja töös on oluline lai silmaring ja teaduslik mõtlemine. Õpetaja on eeskujuks ning mida rohkem ta teab, seda rohkem oskab ta ka edasi anda. Mulle meeldib olla põhjalik, seada endale eesmärke ja neid ka realiseerida. Võimalusel osaleksin ma veelgi rohkem koolitustel, et end täiendada ja arendada.
F. Missoon
Mees läks mööda teed kandes rasket kivi. Mööduja küsis temalt, et miks ta seda teeb. Mees vastas: „Ma olen ori. Ma pean seda tegema. Mul on kästud seda teha.“ Teine mees tuli mööda teed kandes rasket kivi ja ka temalt küsiti sama küsimus. Tema vastas: „Mulle on selle eest makstud. See on küll raske töö, aga see ei ole halb töö.“ Kolmandalt mehelt, kes tuli mööda teed kandes rasket kivi, sai samuti küsitud, et miks ta seda teeb. „Ma ehitan katedraali“, oli vastus.
Anonüümne autor
Minu jaoks on õpetamine nagu katedraali ehitamine. Seda ei saa teha ilma sisemise motivatsiooni ja positiivse suhtumiseta. Õpetaja on nagu ehitusmeister, meister ehitamises. Hoolikalt laob ta kivi kivi peale ning teab: kõigepealt tuleb valmis ehitada tugev vundament, siis müürid ja viimaks katus. Vundamendiks on teadmised, müüriks turvalisus ja motiveeritus ning katuseks õpilase oskus uusi teadmisi genereerida.
Nagu ehitamise puhul ikka on oluline materjal, millest ehitada. Materjaliks on õpilased, keda õpetaja päev päeva järel vormib ja viimistleb. Samm-sammult võtab materjal üha täiuslikumaid vorme ning osavamaks areneb ka ehitusmeister ise. Meistril tuleb vaid meeles pidada, et katedraali ei saa ehitada lünkadega, sest muidu võib hinnaline meistriteos ühel päeval lihtsalt kokku variseda.
Ka ehitustööl on aeg-ajalt vaja aeg maha võtta, tehtu üle järele mõelda, puhata, uusi mõtteid koguda ning alles siis saab uuesti tööle asuda. Märkamatult lisanduvad katedraalile meistri hoolsa käe all üha uued ning uued ruumid ja korrused. Ja oh mis rõõm, kui siis meister ühel päeval avastab, et ta on valmis saanud millegi suurejoonelise ning omanäolisega. Millegiga, mis soojendab hinge ka siis, kui ehitustöö meistrile üle jõu hakkab käima. Selleks hetkeks elab katedraal juba oma elu, kuid meistrit ja suurt ehitajat ei unustata kunagi!
.....
2. D. BERLINERI ÕPETAJA KOMPETENTSUSASTME ARENGUTEOORIA
Leian, et selle arenguteooria järgi asun informaatikaõpetajana (kolmandal) kompetentse õpetaja tasemel, sest:
1) õppetöö planeerimisel suudan eristada olulist ebaolulisest ning siduda teemasid omavahel ühtseks tervikuks;
2) oskan arvestada õpilaste individuaalsete iseärasuste ning õpistiiliga;
3) õppetöö planeerimisel arvestan teadlikult erinevate teooriate ja õpikäsitlustega;
4) planeerin oma tegevust üsna täpselt ning spontaansust ja paindlikust tunni läbiviimisel esineb harva.
Pikapäevarühma kasvatajana asun (neljandal) vilunud õpetaja tasemel, sest:
1) tajun sündmusi ja situatsioone terviklikult, suudan mõelda ka ette;
2) tunnen oma õpilasi piisavalt ja oskan arvestada nende eripäradega;
3) analüüsin ning arutlen langetatavate/langetatud otsuste üle, leian seoseid teooriatega;
4) ettevalmistusele kulub vähem aega, paljus saab tugineda varasemale kogemusele (see omakorda võimaldab suuremat spontaansust).
......
3. HARIDUSTEHNOLOOGILISED PÄDEVUSED
Minu haridustehnoloogiliste päevuste refleksiooniga saab lähemalt tutvuda eelmoodulis.
......
4. MINU PROFESSIONAALNE ARENG DIGIVAHENDITE KASUTAJANA
Esimest korda puutusin arvutitega kokku gümnaasiumis. Tollane õpetaja oli ebapädev, tal puudusid minu hinnangul nii igasugused pedagoogilised kui ka erialased oskused. Aga kes seda ikka täpselt teab. Võib-olla olin ma lihtsalt ise nii saamatu ja rumal, et alatasa täpsustavaid küsimusi esitasin. Küsimuste esitamine õpetajale ei meeldinud ja nii veetsingi ma suurema osa informaatika tundidest ukse taga. Öeldakse, et on nii häid kui halbu õpetajaid, õppida võime mõlematelt. Seega ma siis õppisingi - õppisin ise küsimustele vastuseid leidma.
Peale gümnaasiumi lõpetamist ei olnud ma päris kindel, mida edasi õppida. Kuid samas teadsin juba siis, et ükskõik millise eriala ma tulevikus valin, arvutioskus kulub alati ära. Sellest teadmisest lähtuvalt läksin ma õppima Võrumaa Kutsehariduskeskusesse, infotehnoloogia erialale. Peale kooli lõpetamist õnnestus koheselt saada ka erialast tööd Mammaste Lasteaias ja Algkoolis infojuhina. Aastaid hiljem leidsin ka Tartu Ülikoolis eriala, mis mind kõnetas - kutseõpetaja. Omandasin nende kolme ülikooli aasta jooksul juurde nii paljutki põnevat, ka seda, kuidas olla õpetaja digiajastul ja kiiresti muutuvas arvuti/tehnika ühiskonnas. Nüüdseks on peale mitmeid enesetäiendusi 11. aastat kestnud infojuhi töökoht Mammaste Lasteaias ja Koolis end ammendanud ning alates sügisest 2014 pakub rõõmu ja uusi väljakutseid informaatikaõpetaja töö.
Informaatikaõpetajana kasutan ma oma töös peamiselt digivahendeid, mis toetavad visuaalset õpistiili - videod, mõistekaardid, veebilehed ja esitlused, kaardid ja plakatid, graafikud ja diagrammid, ajateljed. Võimalikult palju püüan jätta ruumi õpilase kujutlusvõimele ning anda ülesandeid, mis eeldavad loomingulist lähenemist (koomiksi, esitluse või video tegemine). Eesmärk on, et õpilane leiaks meelepärase teema ise (oleks juba eelnevalt motiveeritud) ning õpiks huvi pakkuva teema abil selgeks ka digivahendi kasutamise.
Näide:
Tutvu ajatelje koostamise programmidega aadressil www.koolielu.ee (töövahendid, ajatelg).
Vali programmide hulgast välja oma lemmik. Koosta enda (lemmiklooma, ajaloolise sündmuse, mõne tehnilise vahendi arengu) kohta ajatelg.
Soovi korral võid kasutada ka mõnda muud ajatelje koostamise vahendit. Ajateljele peab olema märgitud vähemalt 6-7 sündmust ja kindlasti lisatud ka üks pilt (või video).
Mulle meeldib, kui õpilane seab endale ise eesmärgid ning suudab need ka täita. Seejärel on minu ülesanne anda tagasisidet, rõhuda positiivsele ning teha soovitusi parendusteks. Eelistan, et õppetöö käigus valmib reaalselt midagi, midagi sellist, mida saavad ka teised hinnata. Sellepärast mulle "Tuleviku õpetaja" koolitusprogramm ka hirmsasti meeldib, sest selle käigus valmib õpimapp - selline õpimapp, mis sisaldab töö analüüsi ja mida saab tulevikus taaskasutada ning täiendada.
......
5. KUHU EDASI?
Selle mooduli käigus soovin:
1) õppida ennast (tuginedes erinevatele teooriatele) põhjalikumalt reflekteerima;
2) tutvuda uute ja põnevate digivahenditega, mida oma töös rakendada.
Kogu "Tuleviku õpetaja" koolitusprogrammi käigus soovin:
1) saada kinnitust, et minu teadmised digiajastust on laiaulatuslikud ja piisavad (et olla oma töös edukas ning koolitada teisi);
2) leida inspiratsiooni uute õppematerjalide koostamiseks;
3) leida motivatsiooni, et jätkata õpinguid Tartu Ülikoolis, haridustehnoloogia korralduse erialal.
......
Kokkuvõtvalt võin ma öelda, et kuulun nende väheste hulka, kes on valmis ise nii uusi ideid välja mõtlema kui ka koos teistega realiseerima. Minu tegutsemisstiiliks on olla alati muustuste keerises. Ma vajan (ja oman) töötamiseks keskkonda, mis on intellektuaalselt pingutust nõudev. Ma pean ennast spetsialistiks ja olen oma tööga ning digivahendite kasutamise oskusega rahul. Otsuste langetamisel lähtun eelkõige oma tõekspidamistest ja väärtushinnangutest. Nagu eelpool mainitud, olen ma suhteliselt loov „pea pilvedes“ tüüp ja seetõttu jätan ma sageli unarusse detailid ja pisiasjad. Õnneks on minu kõrval piisavalt inimesi, kes leiavad üles vead ja puudused ning suudavad mind aeg-ajalt natuke „maa peale“ tagasi tuua. Tänu heale koostööle on tulemuslikus tööl kõrge ja minu algatatud ideed ja tegevused efektiivsed. Oma tuleviku silmas pidades pean ma tõenäoliselt liikuma selles suunas, kus muutusi kõrgelt hinnatakse. Ühes olen ma aga täiesti kindel - kuhu iganes ma ka edasi ei liiguks, arvutialased oskused on igas valdkonnas hädavajalikud!
D. Tõekspidamised, uskumused
Vaatamata sellele, et minu elu on pidevas muutmises ning ma naudin uudseid olukordi, olen ma siiski nii inimese kui ka õpetajana jäänud kindlaks järgmistele tõekspidamistele: tolerantsus, õiglus, vastutustundlikus, iseseisvus ja ausus. Olen veendunud, et välja kujunenud väärtushoiakud on aidanud mul eriti pikapäevarühma kasvatajana oma tööd efektiivsemalt teha.
Tolerantsus – pean oluliseks sallivust teiste inimeste eripärade suhtes ja taktitundelist käitumist. Aktsepteerin ja tunnustan enda omast erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid jne. Sallivus ei tähenda alati heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab see austust.
Õiglus – rõhutan erapooletut suhtumist, võrdset kohtlemist ja reeglitest kinni pidamist. Ma ei diskrimineeri ega sildista. Samuti ei ole mul kindlaid lemmikuid. Kõik õpilased on ühtviisi tähtsad. Konfliktide lahendamisel kuulan ära mõlemad osapooled ja alles seejärel pakun välja võimalikud lahendused.
Vastutustundlikus – vastutan nende otsuste eest, mida ise olen teinud, samuti ka informatsiooni ja hinnangute eest, mida teistele edastan.
Iseseisvus – järgin neid korraldusi, mis on kooskõlas minu enda väärtushinnangutega ja veendumustega. Otsustan ise oma töö juhtimise üle ning valin eesmärkide saavutamiseks kõige sobilikumad vahendid. Olen oma ala ekspert.
Ausus – juhindun oma tegevuses tõest, hoidun salakavalusest ja pettusest. Püüan olla otsekohene ja siiras.
E. Identiteet
Minu isiksusetüüp on J. Hollandi kutse-eelistuste küsimustiku tulemuse järgi SAI või ASI, sest nii sotsiaalsus kui artistlikus said võrdselt 8 punkti ja intellektuaalsus 6 punti. Tulemused ei üllata mind. Olen teadlik, et nii sotsiaalsus kui artistlikus on minu tugevad küljed. Õpetaja töös üleüldiselt mängivadki need kolm omadust – sotsiaalsus, artistlikus ja intellektuaalsus väga tähtsat rolli.
Sotsiaalsus – nii informaatikaõpetaja kui ka pikapäevarühma kasvataja töö võimaldavad teisi aidata ja juhendada. Ma eelistan tegevusi, mis annavad võimaluse teha koostööd. Ma sõltun üsna palju teiste arvamusest ning tunnustus on minu jaoks äärmiselt oluline. Sageli meeldib mulle viibida tähelepanu keskpunktis ja teistele esineda (mitte ainult õpilaste ees ja kooleege koolitades, vaid ka harrastusteatri kaaslastega laval). Õpilased ja kolleegid ei ole positiivse tagasisidega kitsid ja seega saab minu tunnustusvajadus tööjuures rahuldatud. Olen ka mitme virtuaalse võrgustiku liige, et hoida end ümbitsevaga kursis.
Artistlikus – kas üksi või koos teistega, aga loominguline olen ma igal juhul. Mõlemal töökohal on mulle jäetud suhteliselt vabad käed ning tänu sellele on mul ka võimalik suure efektiivsusega töötada. Ma vastutan ise oma tulemuste eest ning see suurendab ka minu tööga rahulolu. Ma genereerin ideid ja viin need ka ellu. Informaatikaõpetaja ametikoht võimaldab oma loovust rakendada huvitavaid õppevahendeid ning õppemeetodeid omavahel ühendades. Pikapäevarühma õpetajana tuleb mul välja mõelda erinevaid meisterdusülesandeid ning mängulist meelelahutust. Lisaks tegelen ma aktiivselt õppematerjalide koostamisega, mis samamoodi annab võimaluse oma artistliku külje väljendamiseks ja arendamiseks. Loov tegevus pakub mulle naudingut, tekitab enesega rahulolu ning aitab kogeda eduelamust. Motivatsioonifaktor, mis suurendab tööga rahulolu on töö ise.
Intellektuaalsus – õpetaja töös on oluline lai silmaring ja teaduslik mõtlemine. Õpetaja on eeskujuks ning mida rohkem ta teab, seda rohkem oskab ta ka edasi anda. Mulle meeldib olla põhjalik, seada endale eesmärke ja neid ka realiseerida. Võimalusel osaleksin ma veelgi rohkem koolitustel, et end täiendada ja arendada.
F. Missoon
Mees läks mööda teed kandes rasket kivi. Mööduja küsis temalt, et miks ta seda teeb. Mees vastas: „Ma olen ori. Ma pean seda tegema. Mul on kästud seda teha.“ Teine mees tuli mööda teed kandes rasket kivi ja ka temalt küsiti sama küsimus. Tema vastas: „Mulle on selle eest makstud. See on küll raske töö, aga see ei ole halb töö.“ Kolmandalt mehelt, kes tuli mööda teed kandes rasket kivi, sai samuti küsitud, et miks ta seda teeb. „Ma ehitan katedraali“, oli vastus.
Anonüümne autor
Minu jaoks on õpetamine nagu katedraali ehitamine. Seda ei saa teha ilma sisemise motivatsiooni ja positiivse suhtumiseta. Õpetaja on nagu ehitusmeister, meister ehitamises. Hoolikalt laob ta kivi kivi peale ning teab: kõigepealt tuleb valmis ehitada tugev vundament, siis müürid ja viimaks katus. Vundamendiks on teadmised, müüriks turvalisus ja motiveeritus ning katuseks õpilase oskus uusi teadmisi genereerida.
Nagu ehitamise puhul ikka on oluline materjal, millest ehitada. Materjaliks on õpilased, keda õpetaja päev päeva järel vormib ja viimistleb. Samm-sammult võtab materjal üha täiuslikumaid vorme ning osavamaks areneb ka ehitusmeister ise. Meistril tuleb vaid meeles pidada, et katedraali ei saa ehitada lünkadega, sest muidu võib hinnaline meistriteos ühel päeval lihtsalt kokku variseda.
Ka ehitustööl on aeg-ajalt vaja aeg maha võtta, tehtu üle järele mõelda, puhata, uusi mõtteid koguda ning alles siis saab uuesti tööle asuda. Märkamatult lisanduvad katedraalile meistri hoolsa käe all üha uued ning uued ruumid ja korrused. Ja oh mis rõõm, kui siis meister ühel päeval avastab, et ta on valmis saanud millegi suurejoonelise ning omanäolisega. Millegiga, mis soojendab hinge ka siis, kui ehitustöö meistrile üle jõu hakkab käima. Selleks hetkeks elab katedraal juba oma elu, kuid meistrit ja suurt ehitajat ei unustata kunagi!
.....
2. D. BERLINERI ÕPETAJA KOMPETENTSUSASTME ARENGUTEOORIA
Leian, et selle arenguteooria järgi asun informaatikaõpetajana (kolmandal) kompetentse õpetaja tasemel, sest:
1) õppetöö planeerimisel suudan eristada olulist ebaolulisest ning siduda teemasid omavahel ühtseks tervikuks;
2) oskan arvestada õpilaste individuaalsete iseärasuste ning õpistiiliga;
3) õppetöö planeerimisel arvestan teadlikult erinevate teooriate ja õpikäsitlustega;
4) planeerin oma tegevust üsna täpselt ning spontaansust ja paindlikust tunni läbiviimisel esineb harva.
Pikapäevarühma kasvatajana asun (neljandal) vilunud õpetaja tasemel, sest:
1) tajun sündmusi ja situatsioone terviklikult, suudan mõelda ka ette;
2) tunnen oma õpilasi piisavalt ja oskan arvestada nende eripäradega;
3) analüüsin ning arutlen langetatavate/langetatud otsuste üle, leian seoseid teooriatega;
4) ettevalmistusele kulub vähem aega, paljus saab tugineda varasemale kogemusele (see omakorda võimaldab suuremat spontaansust).
......
3. HARIDUSTEHNOLOOGILISED PÄDEVUSED
Minu haridustehnoloogiliste päevuste refleksiooniga saab lähemalt tutvuda eelmoodulis.
......
4. MINU PROFESSIONAALNE ARENG DIGIVAHENDITE KASUTAJANA
Esimest korda puutusin arvutitega kokku gümnaasiumis. Tollane õpetaja oli ebapädev, tal puudusid minu hinnangul nii igasugused pedagoogilised kui ka erialased oskused. Aga kes seda ikka täpselt teab. Võib-olla olin ma lihtsalt ise nii saamatu ja rumal, et alatasa täpsustavaid küsimusi esitasin. Küsimuste esitamine õpetajale ei meeldinud ja nii veetsingi ma suurema osa informaatika tundidest ukse taga. Öeldakse, et on nii häid kui halbu õpetajaid, õppida võime mõlematelt. Seega ma siis õppisingi - õppisin ise küsimustele vastuseid leidma.
Peale gümnaasiumi lõpetamist ei olnud ma päris kindel, mida edasi õppida. Kuid samas teadsin juba siis, et ükskõik millise eriala ma tulevikus valin, arvutioskus kulub alati ära. Sellest teadmisest lähtuvalt läksin ma õppima Võrumaa Kutsehariduskeskusesse, infotehnoloogia erialale. Peale kooli lõpetamist õnnestus koheselt saada ka erialast tööd Mammaste Lasteaias ja Algkoolis infojuhina. Aastaid hiljem leidsin ka Tartu Ülikoolis eriala, mis mind kõnetas - kutseõpetaja. Omandasin nende kolme ülikooli aasta jooksul juurde nii paljutki põnevat, ka seda, kuidas olla õpetaja digiajastul ja kiiresti muutuvas arvuti/tehnika ühiskonnas. Nüüdseks on peale mitmeid enesetäiendusi 11. aastat kestnud infojuhi töökoht Mammaste Lasteaias ja Koolis end ammendanud ning alates sügisest 2014 pakub rõõmu ja uusi väljakutseid informaatikaõpetaja töö.
Informaatikaõpetajana kasutan ma oma töös peamiselt digivahendeid, mis toetavad visuaalset õpistiili - videod, mõistekaardid, veebilehed ja esitlused, kaardid ja plakatid, graafikud ja diagrammid, ajateljed. Võimalikult palju püüan jätta ruumi õpilase kujutlusvõimele ning anda ülesandeid, mis eeldavad loomingulist lähenemist (koomiksi, esitluse või video tegemine). Eesmärk on, et õpilane leiaks meelepärase teema ise (oleks juba eelnevalt motiveeritud) ning õpiks huvi pakkuva teema abil selgeks ka digivahendi kasutamise.
Näide:
Tutvu ajatelje koostamise programmidega aadressil www.koolielu.ee (töövahendid, ajatelg).
Vali programmide hulgast välja oma lemmik. Koosta enda (lemmiklooma, ajaloolise sündmuse, mõne tehnilise vahendi arengu) kohta ajatelg.
Soovi korral võid kasutada ka mõnda muud ajatelje koostamise vahendit. Ajateljele peab olema märgitud vähemalt 6-7 sündmust ja kindlasti lisatud ka üks pilt (või video).
Mulle meeldib, kui õpilane seab endale ise eesmärgid ning suudab need ka täita. Seejärel on minu ülesanne anda tagasisidet, rõhuda positiivsele ning teha soovitusi parendusteks. Eelistan, et õppetöö käigus valmib reaalselt midagi, midagi sellist, mida saavad ka teised hinnata. Sellepärast mulle "Tuleviku õpetaja" koolitusprogramm ka hirmsasti meeldib, sest selle käigus valmib õpimapp - selline õpimapp, mis sisaldab töö analüüsi ja mida saab tulevikus taaskasutada ning täiendada.
......
5. KUHU EDASI?
Selle mooduli käigus soovin:
1) õppida ennast (tuginedes erinevatele teooriatele) põhjalikumalt reflekteerima;
2) tutvuda uute ja põnevate digivahenditega, mida oma töös rakendada.
Kogu "Tuleviku õpetaja" koolitusprogrammi käigus soovin:
1) saada kinnitust, et minu teadmised digiajastust on laiaulatuslikud ja piisavad (et olla oma töös edukas ning koolitada teisi);
2) leida inspiratsiooni uute õppematerjalide koostamiseks;
3) leida motivatsiooni, et jätkata õpinguid Tartu Ülikoolis, haridustehnoloogia korralduse erialal.
......
Kokkuvõtvalt võin ma öelda, et kuulun nende väheste hulka, kes on valmis ise nii uusi ideid välja mõtlema kui ka koos teistega realiseerima. Minu tegutsemisstiiliks on olla alati muustuste keerises. Ma vajan (ja oman) töötamiseks keskkonda, mis on intellektuaalselt pingutust nõudev. Ma pean ennast spetsialistiks ja olen oma tööga ning digivahendite kasutamise oskusega rahul. Otsuste langetamisel lähtun eelkõige oma tõekspidamistest ja väärtushinnangutest. Nagu eelpool mainitud, olen ma suhteliselt loov „pea pilvedes“ tüüp ja seetõttu jätan ma sageli unarusse detailid ja pisiasjad. Õnneks on minu kõrval piisavalt inimesi, kes leiavad üles vead ja puudused ning suudavad mind aeg-ajalt natuke „maa peale“ tagasi tuua. Tänu heale koostööle on tulemuslikus tööl kõrge ja minu algatatud ideed ja tegevused efektiivsed. Oma tuleviku silmas pidades pean ma tõenäoliselt liikuma selles suunas, kus muutusi kõrgelt hinnatakse. Ühes olen ma aga täiesti kindel - kuhu iganes ma ka edasi ei liiguks, arvutialased oskused on igas valdkonnas hädavajalikud!
21.02.2014 UUS MÄNGUASI
Katsetasin vahendit nimega Glogster EDU, mis on mõeldud plakati tegemiseks.
TAUSTAINFO:
Eelnevalt on tundide käigus leitud vastused järgmistele küsimustele:
¤ Milliseid Interneti ohte õpilane teab või on ise kogenud?
¤ Millist fotot tasub Interneti üles laadida, millist mitte?
¤ Kuidas luua endale turvaline parool?
¤ Mis on küberkiusamine, millised võivad olla selle tagajärjed? Mida teha, et küberkiusamine lõpeks?
¤ Mis on autoriõigused ja Creative Commons avatud sisulitsents?
¤ Kust leida tasuta pilte ja muusikat?
¤ Kuidas korrektselt muusikale ja piltidele viidata?
ÕPILASE ÜLESANNE:
Koosta õppematerjal teemal "Laste turvalisus Internetis".
Vali, kas sa:
1) annad ülevaate sellest, mida tunnis teada said ja õppisid;
2) võtad ühe teema ja käsitled seda kitsamalt (näiteks küberkiusamine);
Vali, kas sa teed:
1) plakati
2) voldiku
3) video
Töö peab olema autori originaallooming.
Kasutatud pildid, koomiksid, videod ja muusika peavad olema viidatud!
Kodutöös peavad olema täidetud järgmised tingimused:
TAUSTAINFO:
Eelnevalt on tundide käigus leitud vastused järgmistele küsimustele:
¤ Milliseid Interneti ohte õpilane teab või on ise kogenud?
¤ Millist fotot tasub Interneti üles laadida, millist mitte?
¤ Kuidas luua endale turvaline parool?
¤ Mis on küberkiusamine, millised võivad olla selle tagajärjed? Mida teha, et küberkiusamine lõpeks?
¤ Mis on autoriõigused ja Creative Commons avatud sisulitsents?
¤ Kust leida tasuta pilte ja muusikat?
¤ Kuidas korrektselt muusikale ja piltidele viidata?
ÕPILASE ÜLESANNE:
Koosta õppematerjal teemal "Laste turvalisus Internetis".
Vali, kas sa:
1) annad ülevaate sellest, mida tunnis teada said ja õppisid;
2) võtad ühe teema ja käsitled seda kitsamalt (näiteks küberkiusamine);
Vali, kas sa teed:
1) plakati
2) voldiku
3) video
Töö peab olema autori originaallooming.
Kasutatud pildid, koomiksid, videod ja muusika peavad olema viidatud!
Kodutöös peavad olema täidetud järgmised tingimused:
NB: Mahu, pildi arvu, video arvu ja teksti puhul on märgitud ära minimaalsed nõuded.
Kodutöö puhul arvestasin, et iga õpilane leiaks oma teadmiste näitamiseks meelepärase väljundi.
Eesmärk on lisaks teadmiste kontrollimisele, õpetada õpilastele selgeks ka kolme uue vahendi kasutamine.
Vahendeid valides jälgisin, et need toetaksid erinevaid õpistiile, oleksid kaasaegsed ning võimalusterohked.
MIKS GLOGSTER?
Plakati tegemiseks valisin välja vahendi nimega Glogster EDU.
Vahendi eelised:
+ võimaldab lisaks tekstile ja pildile lisada ka videot, heli, dokumenti, linke;
+ toetab ükskõik millise teema tutvustus, käsitlemist, kokkuvõtte tegemist;
+ toetab ainetevahelist integratsiooni (võimaldab kaasata plakati tegemisse erinevaid teemasid ja aineid);
+ võimaldab ühe plakatiga teha tööd individuaalselt, töörühmas või kogu klassil korraga;
+ sobib kasutamiseks tunnis, kui ka koduse töö sooritamiseks;
+ õpetajal on kõigi õpilaste töödele automaatne juurdepääs, saab jälgida kui kaugele on plakatiga jõutud;
+ tööd saab lingi abil jagada sõpradega või teiste õpetajatega, vistutada oma blogisse, jagada Facebookes jne;
+ selle kasutamist soovitas Laine Aluoja, kes on minu hinnangul väga pikaajalise ja mitmekülgse vahendite kasutamise kogemusega.
Vahendi puudused:
- kasutajate loomine õpilastele ajamahukas;
- kõik plakatid ei avane alati;
- keskkond jookseb mõnikord kokku ja annab veateateid.
Kõige aeganõudvam ja ka vähem meeldivam osa protsessis oli minu jaoks õpilastele kasutajate loomine.
Esmalt tundus, et kasutajaks registreerumine on tasuline. Läks tükk aega, enne kui taipasin lehte allapoole kerida ning leidsin koha: "Free Version PLUS a 30 Day Premium Trial". Nähes, et Glogster pakub õpilaste lisamiseks välja kolm võimalust (andmete importimine, juhuslike kasutajanimete loomine ning registreerimine õpetaja koodi abil), langetasin otsuse andmete importimise kasuks. Juhuslike kasutajanimesid ma ei soovinud, sest see raskendaks õpilaste eristamist ning nende tööde kontrollimist. Õpetaja koodiga registreerimine võtaks aga tunnis liiga palju lisaaaega (kasutajanime välja mõtlemine, sobiva parooli väljamõtlemine jne).
Niisiis tuli tuletada meelde Exceli kasutamine (ja dokumendi CSV formaati salvestamine). Ja kuigi importimisel on juhendis kirjas Exceli tabelis olevad väljad ning nende järjestus (Nickname, First Name, Last Name, Grade, Gender, Password), selgus hiljem, et ka väljade täitmisel on omad nüansid. Nagu arvata oli, ei suuda programm eristada täpiga tähti nii kasutajanimes, eesnimes kui ka perekonnanimes. Lisaks tuli klassi alla kirjutada vaid number (paralleeli tunnust ei aktsepteerita). Soo puhul oli valikuks m (mees) ja f (naine). Niisiis võttis paroolide tegemine ja kõigi programmi eripärade avastamine minu hinnangul liiga palju aega.
Glogsteri keskkonnas loodud plakat võib olla alternatiiviks:
1) PowePointi esitlusele;
2) teemat tutvustavale veebilehele;
3) mõistekaardile.
Võimalusi on miljoneid. Näiteks minule hakkas meeldima idee, kuidas Glogster võib olla abiks luuletuse pähe õppimisel.
Esmalt toetab see visuaalseid õppijaid, kui plakatile on lisatud luuletuse salmid.
Teiseks toetab see auditiivseid õppijaid, kui plakatile on lisatud audiofailid (näiteks erinevad õpilased loevad luuletust).
Kolmandaks toetab see nii visuaalset kui auditiivset õppijat, kui palaktile on lisatud videofailid (kus õpilased või mõned tuntud inimesed, loo autorid ise jne) loevad seda luuletust. Samuti võib luuletusest teha ka laulu!
Neljandaks toetab see kinesteetilisi õppijaid, kui luuletuses tuleb täita lüngad.
Artiklid ja uuringud, mis toetavad Glogsteri kasutamist õppetöös:
Hagood, M. C. (2012). Risks, Rewards, and Responsibilities of Using New Literacies in Middle Grades. Voices from the middle, 19, 4, 10-16.
Bronwyn, E. & Jann, C. (2012). Boys, Ballads and Glogster: Techno-poetry in Year 7. Literacy Learning: The Middle Years, 20, 1, 16-19.
MILLIST KASU SAAB GLOGSTERI KASUTAMISEST?
Glogsteri kasutamisel on õpetajale selgelt näha:
1) kas õpilane on mõistnud teema kõige olulisemaid aspekte (sest kogu info ei mahu korraga plakatile);
2) kas õpilane tajub teema terviklikust ning üksikosade omavahelist õiget seotust;
3) kui palju on vaevunud õpilane pingutama (õpilaste tulemused on võrreldavad).
Õpilane õpib Glogsterit kasutades:
1) organiseerima informatsiooni (analüüsima teemat, arendama oluliseima välja selekteerimise oskust ning probleemi sõnastamise oskust);
2) nägema ja kaardistama tervikpilti;
3) võrdlema oma saavutust teistega ja andma hinnanguid;
4) arendama oma loovust;
5) integreerima paljusid vahendeid ja keskkondi omavahel;
6) ennast väljendama, pöörama tähelepanu korrektsele keelekasutusele.
MIDA ÕPPISIN, TEADA SAIN?
Õppevahendi katsetamine ja selle kohta õpilastele kasutusjuhendi tegemine võttis aega 6 tundi.
Lisaks Glogsteri õppimisele, tuletasin meelde Exceli, Screencast-O-Matic ja Smore vahendite kasutamist.
Tundsin rõõmu erinevate vahendite omavahelist integreerimist.
Üllatas, et suudan veel öösel pool kaks salvestada selliseid õppevideosid, mis on adekvaatsed ja arusaadavad.
Põnev oli ka uurida Glogsteri teemalist kirjandust ja uurimusi. Sain teada aspekte, mida ainult vahendit katsetades poleks ise märganudki.
Tunni läbiviimise järel selgus, et:
1) õpilastele meeldib iseseisvalt kasutusjuhendi järgi töötada ning Glogsteri keskkond on nende jaoks põnev ja motiveeriv;
2) minu loodud kasutusjuhend on jõukohane ning täidab oma eesmärgi (näiteks seda saavad iseseisvalt kasutada ka need õpilased, kes mingil põhjusel tunnist puudusid).
Mulle väga meeldis, et selline ülesanne anti. Sain selle mugavalt ühendada oma igapäevase tööga informaatika õpetajana. Õppisin, et vahendi valimisel tuleb lisaks mitmele muule aspektile mõelda ka hoolikalt läbi, mis kasu õpetaja ja õpilased selle kasutamisest saavad. Samuti on hea mõte enne vahendi kasutusele võtmist otsida selle kohta rohkem informatsiooni ja tutvuda võimalusel uuringutega. Nii saab programmi kasutusvõimalustest palju parema ülevaate.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Glogster on üks väga tore vahend.
Soovitan kõigil järgi proovida!
Kodutöö puhul arvestasin, et iga õpilane leiaks oma teadmiste näitamiseks meelepärase väljundi.
Eesmärk on lisaks teadmiste kontrollimisele, õpetada õpilastele selgeks ka kolme uue vahendi kasutamine.
Vahendeid valides jälgisin, et need toetaksid erinevaid õpistiile, oleksid kaasaegsed ning võimalusterohked.
MIKS GLOGSTER?
Plakati tegemiseks valisin välja vahendi nimega Glogster EDU.
Vahendi eelised:
+ võimaldab lisaks tekstile ja pildile lisada ka videot, heli, dokumenti, linke;
+ toetab ükskõik millise teema tutvustus, käsitlemist, kokkuvõtte tegemist;
+ toetab ainetevahelist integratsiooni (võimaldab kaasata plakati tegemisse erinevaid teemasid ja aineid);
+ võimaldab ühe plakatiga teha tööd individuaalselt, töörühmas või kogu klassil korraga;
+ sobib kasutamiseks tunnis, kui ka koduse töö sooritamiseks;
+ õpetajal on kõigi õpilaste töödele automaatne juurdepääs, saab jälgida kui kaugele on plakatiga jõutud;
+ tööd saab lingi abil jagada sõpradega või teiste õpetajatega, vistutada oma blogisse, jagada Facebookes jne;
+ selle kasutamist soovitas Laine Aluoja, kes on minu hinnangul väga pikaajalise ja mitmekülgse vahendite kasutamise kogemusega.
Vahendi puudused:
- kasutajate loomine õpilastele ajamahukas;
- kõik plakatid ei avane alati;
- keskkond jookseb mõnikord kokku ja annab veateateid.
Kõige aeganõudvam ja ka vähem meeldivam osa protsessis oli minu jaoks õpilastele kasutajate loomine.
Esmalt tundus, et kasutajaks registreerumine on tasuline. Läks tükk aega, enne kui taipasin lehte allapoole kerida ning leidsin koha: "Free Version PLUS a 30 Day Premium Trial". Nähes, et Glogster pakub õpilaste lisamiseks välja kolm võimalust (andmete importimine, juhuslike kasutajanimete loomine ning registreerimine õpetaja koodi abil), langetasin otsuse andmete importimise kasuks. Juhuslike kasutajanimesid ma ei soovinud, sest see raskendaks õpilaste eristamist ning nende tööde kontrollimist. Õpetaja koodiga registreerimine võtaks aga tunnis liiga palju lisaaaega (kasutajanime välja mõtlemine, sobiva parooli väljamõtlemine jne).
Niisiis tuli tuletada meelde Exceli kasutamine (ja dokumendi CSV formaati salvestamine). Ja kuigi importimisel on juhendis kirjas Exceli tabelis olevad väljad ning nende järjestus (Nickname, First Name, Last Name, Grade, Gender, Password), selgus hiljem, et ka väljade täitmisel on omad nüansid. Nagu arvata oli, ei suuda programm eristada täpiga tähti nii kasutajanimes, eesnimes kui ka perekonnanimes. Lisaks tuli klassi alla kirjutada vaid number (paralleeli tunnust ei aktsepteerita). Soo puhul oli valikuks m (mees) ja f (naine). Niisiis võttis paroolide tegemine ja kõigi programmi eripärade avastamine minu hinnangul liiga palju aega.
Glogsteri keskkonnas loodud plakat võib olla alternatiiviks:
1) PowePointi esitlusele;
2) teemat tutvustavale veebilehele;
3) mõistekaardile.
Võimalusi on miljoneid. Näiteks minule hakkas meeldima idee, kuidas Glogster võib olla abiks luuletuse pähe õppimisel.
Esmalt toetab see visuaalseid õppijaid, kui plakatile on lisatud luuletuse salmid.
Teiseks toetab see auditiivseid õppijaid, kui plakatile on lisatud audiofailid (näiteks erinevad õpilased loevad luuletust).
Kolmandaks toetab see nii visuaalset kui auditiivset õppijat, kui palaktile on lisatud videofailid (kus õpilased või mõned tuntud inimesed, loo autorid ise jne) loevad seda luuletust. Samuti võib luuletusest teha ka laulu!
Neljandaks toetab see kinesteetilisi õppijaid, kui luuletuses tuleb täita lüngad.
Artiklid ja uuringud, mis toetavad Glogsteri kasutamist õppetöös:
Hagood, M. C. (2012). Risks, Rewards, and Responsibilities of Using New Literacies in Middle Grades. Voices from the middle, 19, 4, 10-16.
Bronwyn, E. & Jann, C. (2012). Boys, Ballads and Glogster: Techno-poetry in Year 7. Literacy Learning: The Middle Years, 20, 1, 16-19.
MILLIST KASU SAAB GLOGSTERI KASUTAMISEST?
Glogsteri kasutamisel on õpetajale selgelt näha:
1) kas õpilane on mõistnud teema kõige olulisemaid aspekte (sest kogu info ei mahu korraga plakatile);
2) kas õpilane tajub teema terviklikust ning üksikosade omavahelist õiget seotust;
3) kui palju on vaevunud õpilane pingutama (õpilaste tulemused on võrreldavad).
Õpilane õpib Glogsterit kasutades:
1) organiseerima informatsiooni (analüüsima teemat, arendama oluliseima välja selekteerimise oskust ning probleemi sõnastamise oskust);
2) nägema ja kaardistama tervikpilti;
3) võrdlema oma saavutust teistega ja andma hinnanguid;
4) arendama oma loovust;
5) integreerima paljusid vahendeid ja keskkondi omavahel;
6) ennast väljendama, pöörama tähelepanu korrektsele keelekasutusele.
MIDA ÕPPISIN, TEADA SAIN?
Õppevahendi katsetamine ja selle kohta õpilastele kasutusjuhendi tegemine võttis aega 6 tundi.
Lisaks Glogsteri õppimisele, tuletasin meelde Exceli, Screencast-O-Matic ja Smore vahendite kasutamist.
Tundsin rõõmu erinevate vahendite omavahelist integreerimist.
Üllatas, et suudan veel öösel pool kaks salvestada selliseid õppevideosid, mis on adekvaatsed ja arusaadavad.
Põnev oli ka uurida Glogsteri teemalist kirjandust ja uurimusi. Sain teada aspekte, mida ainult vahendit katsetades poleks ise märganudki.
Tunni läbiviimise järel selgus, et:
1) õpilastele meeldib iseseisvalt kasutusjuhendi järgi töötada ning Glogsteri keskkond on nende jaoks põnev ja motiveeriv;
2) minu loodud kasutusjuhend on jõukohane ning täidab oma eesmärgi (näiteks seda saavad iseseisvalt kasutada ka need õpilased, kes mingil põhjusel tunnist puudusid).
Mulle väga meeldis, et selline ülesanne anti. Sain selle mugavalt ühendada oma igapäevase tööga informaatika õpetajana. Õppisin, et vahendi valimisel tuleb lisaks mitmele muule aspektile mõelda ka hoolikalt läbi, mis kasu õpetaja ja õpilased selle kasutamisest saavad. Samuti on hea mõte enne vahendi kasutusele võtmist otsida selle kohta rohkem informatsiooni ja tutvuda võimalusel uuringutega. Nii saab programmi kasutusvõimalustest palju parema ülevaate.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Glogster on üks väga tore vahend.
Soovitan kõigil järgi proovida!
01.03.2014 kogemuste jagamine (DEMINGI MUDEL)
"Aeg on inimese väärtuslikem varandus. Kui sul ei ole midagi öelda, siis ära raiska enda ja ennekõike teiste aega."
( Fred Jüssi)
( Fred Jüssi)
Kuna viimasel ajal on tunne, et ma muud ei teegi, kui vaid koolitustel käin ning ennast/ja teisi professionaalselt arendan, siis tahan seekord rääkida üldiselt (mitte ühe konkreetse õppevahendiga seoses).
1. EESMÄRGISTAMINE
Olen aastate jooksul õppinud enda ning ka kolleegide aega väärtustama. Tean, et kõiki ei huvita uued IKT vahendid ning neil on muudki teha, kui katsetada ja proovida. Aga on ka neid, kes vaimustuvad kõigest kaasaegsest, mis aitab õppetööd elavdada. Vaimustuvad isegi siis, kui see nõuab väärtusliku aja loovutamist mõne muu tegevuse arvelt. Niisiis, et säästa mittehuvitatuid ja kaasata uuendusmeelseid, olen oma teadmisi-oskusi-kogemusi aastaid jaganud kolleegidega meili teel. Meil on lasteaias ja koolis oma meililist.
Miks ma seda teen just meili teel?
- kõik saavad uutest teadmistest osa (isegi siis, kui nad koosoleku või koolituse päeval puuduvad);
- meili saab (taas)avada just siis, kui artiklit/õppevahendit töös vaja läheb;
- tahan olla, jagades oma teadmisi-oskusi-kogemusi, teistele eeskujuks - panustada kogu kollektiivi arengusse;
- tagasiside juhtkonnalt ja kolleegidelt teeb tuju heaks (paraku mitte alati, kuid ikkagi enamasti).
2. TEOSTAMINE JA ANALÜÜS
Peale mõnel koolitusel osalemist või uue vahendi iseseisvat katsetamist, saadan meili laiali ja igaühel on vabadus otsustada, kas uus teadmine/õppevahend sobib nende töösse või mitte. Kõige suurem rõõm on selle üle, et mitte ainult mina, vaid ka teised kolleegid jagavad leitud nippe, artikleid ja õppevahendeid. Seega vähemalt kord nädalas potsatab postkasti midagi sellist, mis motiveerib ja annab uut hoogu enda arendamiseks.
Pikapäevarühmas töötamine tähendab seda, et minu töö algab siis, kui teised on just tunnid lõpetanud. Seega konkreetselt minul puudub ühine arutlemise aega selle üle (näiteks vahetunnis), mida meili teel jaganud oleme. Aeg-ajalt ma küll uurin ühelt või teiselt õpetajalt, et kas ta juba katsetas või proovis uut vahendit, aga suurem osa tagasisidest jääb saamata. Vahepeal tullakse ka küsima, kui üks või teine asi ei õnnestu, kuid leian, et isikliku pöördumist võiks olla rohkem. Kuigi kui kolleegidelt järgi küsida, selgub, et nad omavahel suhtlevad päris sageli postkasti jõudvate teemade üle. Ja abi küsivad nad vajadusel uuelt infojuhilt (on raske kohaneda, et olen ainult informaatika õpetaja ja kolleegide aitamine ei ole otseselt enam minu tööülesanne), seega ma pole enam nii kaasatud kui varem.
4. PARENDAMINE
Kui praeguses süsteemis midagi muuta, siis vaid seda, et teadmiste-oskuste-kogemuste jagajad saaksid rohkem tagasisidet ja leiaksid tunnustamist. Omavahel küll arutletakse ja muljetatakse, kuid leian, et ka meili teel võiks aset leida katsetamise ja kasutamise kogemuste vahetamine.
Ma pole kunagi mõelnud, et kirja lõppu võiks "Toredat katsetamist!" asemel kirjutada hoopis "Anna tagasisidet, ...
1) millist vahendit proovisid;
2) kuidas sul läks;
3) mis oli raske või arusaamatu, milles vajad abi;
4) mis tuli sul eriti hästi välja.
Nii jõuaks tagasiside korraga kõikide kolleegideni ning kasutegur oleks kogu kogukonna professionaalset arengut silmas pidades veelgi suurem.
Eneserefleksioon on tore asi, see aitab vaadata igapäevaseid tegemisi uue nurga alt. Alustan kohemaid parendamisega!
1. EESMÄRGISTAMINE
Olen aastate jooksul õppinud enda ning ka kolleegide aega väärtustama. Tean, et kõiki ei huvita uued IKT vahendid ning neil on muudki teha, kui katsetada ja proovida. Aga on ka neid, kes vaimustuvad kõigest kaasaegsest, mis aitab õppetööd elavdada. Vaimustuvad isegi siis, kui see nõuab väärtusliku aja loovutamist mõne muu tegevuse arvelt. Niisiis, et säästa mittehuvitatuid ja kaasata uuendusmeelseid, olen oma teadmisi-oskusi-kogemusi aastaid jaganud kolleegidega meili teel. Meil on lasteaias ja koolis oma meililist.
Miks ma seda teen just meili teel?
- kõik saavad uutest teadmistest osa (isegi siis, kui nad koosoleku või koolituse päeval puuduvad);
- meili saab (taas)avada just siis, kui artiklit/õppevahendit töös vaja läheb;
- tahan olla, jagades oma teadmisi-oskusi-kogemusi, teistele eeskujuks - panustada kogu kollektiivi arengusse;
- tagasiside juhtkonnalt ja kolleegidelt teeb tuju heaks (paraku mitte alati, kuid ikkagi enamasti).
2. TEOSTAMINE JA ANALÜÜS
Peale mõnel koolitusel osalemist või uue vahendi iseseisvat katsetamist, saadan meili laiali ja igaühel on vabadus otsustada, kas uus teadmine/õppevahend sobib nende töösse või mitte. Kõige suurem rõõm on selle üle, et mitte ainult mina, vaid ka teised kolleegid jagavad leitud nippe, artikleid ja õppevahendeid. Seega vähemalt kord nädalas potsatab postkasti midagi sellist, mis motiveerib ja annab uut hoogu enda arendamiseks.
Pikapäevarühmas töötamine tähendab seda, et minu töö algab siis, kui teised on just tunnid lõpetanud. Seega konkreetselt minul puudub ühine arutlemise aega selle üle (näiteks vahetunnis), mida meili teel jaganud oleme. Aeg-ajalt ma küll uurin ühelt või teiselt õpetajalt, et kas ta juba katsetas või proovis uut vahendit, aga suurem osa tagasisidest jääb saamata. Vahepeal tullakse ka küsima, kui üks või teine asi ei õnnestu, kuid leian, et isikliku pöördumist võiks olla rohkem. Kuigi kui kolleegidelt järgi küsida, selgub, et nad omavahel suhtlevad päris sageli postkasti jõudvate teemade üle. Ja abi küsivad nad vajadusel uuelt infojuhilt (on raske kohaneda, et olen ainult informaatika õpetaja ja kolleegide aitamine ei ole otseselt enam minu tööülesanne), seega ma pole enam nii kaasatud kui varem.
4. PARENDAMINE
Kui praeguses süsteemis midagi muuta, siis vaid seda, et teadmiste-oskuste-kogemuste jagajad saaksid rohkem tagasisidet ja leiaksid tunnustamist. Omavahel küll arutletakse ja muljetatakse, kuid leian, et ka meili teel võiks aset leida katsetamise ja kasutamise kogemuste vahetamine.
Ma pole kunagi mõelnud, et kirja lõppu võiks "Toredat katsetamist!" asemel kirjutada hoopis "Anna tagasisidet, ...
1) millist vahendit proovisid;
2) kuidas sul läks;
3) mis oli raske või arusaamatu, milles vajad abi;
4) mis tuli sul eriti hästi välja.
Nii jõuaks tagasiside korraga kõikide kolleegideni ning kasutegur oleks kogu kogukonna professionaalset arengut silmas pidades veelgi suurem.
Eneserefleksioon on tore asi, see aitab vaadata igapäevaseid tegemisi uue nurga alt. Alustan kohemaid parendamisega!
07.03.2014 kontaktpäev tartus
Meie rühm:
Parim osa õpetajatest on siin koolitusel!
Oleme avatud ja õpihimulised.
Professionaalse arengu tase Berlini mudeli järgi:
1. uustulnuka tase (1)
2. edasijõudnud algaja tase (1)
3. kompetentse õpetaja tase (7)
4. vilunud õpetaja tase(1)
5. ekspertõpetaja tase (3)
"Õpetaja roll on leida tasakaal, kus digivahendid oleksid õppetöö toetajaks, kuid jättes põhirõhu siiski isetegemisele".
Tagasiside vahend - https://todaysmeet.com/seminar0703
1. BLUBBR - testide koostamiseks YouTube audio- või videoklippide baasil
Aet
www.blubbr.tv ja kasutusjuhend
2. LEARNINGAPPS - appide loomiseks
Tiina
http://learningapps.org/ ja kasutusjuhend
Arvutiosad - memoriin!
3. APLUSMATH - matemaatika harjutamiseks
Tiina
www.aplusmath.com
4. NARRABLE ja VOICETHREAD - jutustuste tegemiseks, pildi ja heli ühendamise keskkond
Külli
https://narrable.com/ ja kasutusjuhend, tasuta versioonis 5 lugu
https://voicethread.com/
Sobib reisi muljete jagamiseks!
Jaga kodutöö tulemusi ka lapsevanematega!
5. COGGLE
Aet
http://coggle.it/
Eeldab Google kontot.
Võimaldab luua ühistööna mõistekaarti.
Saab lisada fotosid.
Saab omavahel suhelda.
Google crome - Uus incognito aken
Ei jäta paroole meelde.
6. SOCRATIVE
Explanation - pildi aadress
RÜHMATÖÖ
Liia, Merlin ja Aet
Berlin vs õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste maatriks
Parim osa õpetajatest on siin koolitusel!
Oleme avatud ja õpihimulised.
Professionaalse arengu tase Berlini mudeli järgi:
1. uustulnuka tase (1)
2. edasijõudnud algaja tase (1)
3. kompetentse õpetaja tase (7)
4. vilunud õpetaja tase(1)
5. ekspertõpetaja tase (3)
"Õpetaja roll on leida tasakaal, kus digivahendid oleksid õppetöö toetajaks, kuid jättes põhirõhu siiski isetegemisele".
Tagasiside vahend - https://todaysmeet.com/seminar0703
1. BLUBBR - testide koostamiseks YouTube audio- või videoklippide baasil
Aet
www.blubbr.tv ja kasutusjuhend
2. LEARNINGAPPS - appide loomiseks
Tiina
http://learningapps.org/ ja kasutusjuhend
Arvutiosad - memoriin!
3. APLUSMATH - matemaatika harjutamiseks
Tiina
www.aplusmath.com
4. NARRABLE ja VOICETHREAD - jutustuste tegemiseks, pildi ja heli ühendamise keskkond
Külli
https://narrable.com/ ja kasutusjuhend, tasuta versioonis 5 lugu
https://voicethread.com/
Sobib reisi muljete jagamiseks!
Jaga kodutöö tulemusi ka lapsevanematega!
5. COGGLE
Aet
http://coggle.it/
Eeldab Google kontot.
Võimaldab luua ühistööna mõistekaarti.
Saab lisada fotosid.
Saab omavahel suhelda.
Google crome - Uus incognito aken
Ei jäta paroole meelde.
6. SOCRATIVE
Explanation - pildi aadress
RÜHMATÖÖ
Liia, Merlin ja Aet
Berlin vs õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste maatriks
Hea näide:
KLIKKERITE KASUTAMINE
Võimalik laenata Tartu Ülikoolist (veebruari alguses talvevaheajal)
https://www.mqlicker.com/
Võimalik laenata Tartu Ülikoolist (veebruari alguses talvevaheajal)
https://www.mqlicker.com/
09.03.2014 essee "Mina ja minu kogukonna areng"
Lõppenud moodul "Õpetaja professionaalne areng digiajastul" oli väga arendav ning uusi digivahendeid pakkuv. Kindlasti kõige ajamahukam ning ühtlasi ka vajalikum töö oli minu jaoks refleksioon, mis sundis endasse vaatama ning kaardistama oma teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Tänu sellele on nüüd palju lihtsam hinnata, kas koolitusele seatud ootused ja eesmärgid said täidetud.
Esiteks soovisin selle mooduli käigus õppida ennast põhjalikumalt reflekteerima. Tutvusin mitme uue võimalusega: D. Berlineri õpetaja kompetentsusastmete arenguteooria mudel, Demingi mudel ja Gibbsi Refleksiooniring. Lisaks töötasin läbi ja tuletasin meelde ülikoolis õpitud Korthageni "SIBULA" mudeli, Suure Viisiku isiksuseomaduste teooria ja J. Hollandi kutse-eelistuste teooria. Mulle väga meeldis, et sellele moodulile oli lisatud akadeemiline aspekt. Läbi töötatud mudelid on aegumatud ja rahvusvaheliselt tuntud ning edaspidi on väga lihtne mooduli käigus valminud põhjaliku refleksiooni jooksvalt täiendada ja parendada. Igapäevatöösse võtangi sellelt koolituselt kaasa oskuse ennast kirjalikult ja regulaarselt reflekteerida.
Teiseks soovisin selle mooduli käigus tutvuda uute ja põnevate digivahenditega, mida oma töös rakendada. Tänan kõiki koolitusel osalejaid, kes jagasid oma vahendi kasutamise kogemust. See innustas ja inspireeris. Leidsin mitmeid sobilike vahendeid, mida 5. klassi informaatika tunni jaoks õppematerjali tegemisel edukalt kasutada:
Esiteks soovisin selle mooduli käigus õppida ennast põhjalikumalt reflekteerima. Tutvusin mitme uue võimalusega: D. Berlineri õpetaja kompetentsusastmete arenguteooria mudel, Demingi mudel ja Gibbsi Refleksiooniring. Lisaks töötasin läbi ja tuletasin meelde ülikoolis õpitud Korthageni "SIBULA" mudeli, Suure Viisiku isiksuseomaduste teooria ja J. Hollandi kutse-eelistuste teooria. Mulle väga meeldis, et sellele moodulile oli lisatud akadeemiline aspekt. Läbi töötatud mudelid on aegumatud ja rahvusvaheliselt tuntud ning edaspidi on väga lihtne mooduli käigus valminud põhjaliku refleksiooni jooksvalt täiendada ja parendada. Igapäevatöösse võtangi sellelt koolituselt kaasa oskuse ennast kirjalikult ja regulaarselt reflekteerida.
Teiseks soovisin selle mooduli käigus tutvuda uute ja põnevate digivahenditega, mida oma töös rakendada. Tänan kõiki koolitusel osalejaid, kes jagasid oma vahendi kasutamise kogemust. See innustas ja inspireeris. Leidsin mitmeid sobilike vahendeid, mida 5. klassi informaatika tunni jaoks õppematerjali tegemisel edukalt kasutada:
Samuti aitas moodul meelde tuletada, kui tähtis on uute teadmiste jagamine kolleegidega. Jagamine isegi siis, kui ise veel päris täpselt ei oska, mõista ja aru ei saa. Kogesin, et ka koos õppimine suudab pakkuda suurt rõõmu ning eduelamust. Nagu eel pool kirjutatud, võtsin nõuks lisada edaspidi meili lõppu küsimused vahendi kohta tagasiside saamiseks. Peale 7. märtsil toimunud kontaktpäeva saatsin listi laiali mitme uue töövahendi kirjeldused ning tänaseks olen saanud kolm positiivset vastust. Loodan, et peale kiiret veerandilõppu, saavad ka teised mahti vahendeid katsetada. Üks uus kolleeg, kellega pole jõudnud veel koostööd teha, pakkus välja, et ta võib praegu ülikoolis õpitavaid digivahendeid ja keskkondi samuti jagada. Lihtsalt suurepärane! Vastab tõele, et eeskuju ei ole peamine viis teisi mõjutada - see on ainus viis (Albert Schweitzer). Ühtlasi oli mul suurepärane võimalus koolituselt saadud teadmisi/kogemusi rakendada koheselt ka õppetöös. Blubbr ja Kahoot vahenditest olid õpilased lausa vaimustuses. Olen alati uskunud, et häid asju tuleb teistega jagada. Viimases informaatika tunnis tutvustatud ArtRage 4 programmi ja valminud maalialbumiga oli võimalik tutvuda lisaks õpilastele ka kolleegidel ja lapsevanematel (kooli koduleheküljel). Veelgi enam, minu õpiprotsessist ja arengust said kaudselt osa ka Facebooke sõbrad, kellele valminud maalialbumi ja uue vahendi http://www.cincopa.com/ lingi edastasin. Seega püüan olla hea eeskuju ja seda kõigil tasanditel.
...
Minu haridustehnoloogilised pädevused (ISTE 5)
Enesehinnang viie palli skaalal
5 – pigem väga hästi; 4 – pigem hästi; 2 – pigem ei või vähesel määral; 1 – pigem üldse (2 ja 1 näitavad, et vajan veel koolitust)
Enesehinnang viie palli skaalal
5 – pigem väga hästi; 4 – pigem hästi; 2 – pigem ei või vähesel määral; 1 – pigem üldse (2 ja 1 näitavad, et vajan veel koolitust)
Kui võrrelda olukorda enne ja pärast koolitust, siis hinnang oma pädevustele on jäänud samaks. Osalen endiselt kohalikes ja üleilmsetes õpikogukondades, kuid tunnen, et võiksin teha seda rohkem ja regulaarsemalt. Kahjuks tuleb üha enam ajapuudusest tingitult teha raskeid valikuid ning osadest asjadest loobuda (pikapäevarühma kodulehekülje haldamine, eTwinningu projektis "All animals talk" kaasalöömine jne). Sama võib öelda ka otsustusprotsessides osalemise ja kogukonna kujundamise kohta. Ma leian võimalusi, et seda jooksvalt ning eesmärgipäraselt teha, kuid kindlasti on ka siin arenguruumi. Charles Buxton on öelnud: "Sa ei leia kunagi millegi jaoks aega. Kui soovid aega, siis pead seda võtma." Hetkel ma võtangi teadlikult aega, aga lihtsalt teiste asjade jaoks.
Kokkuvõtvalt võin öelda, et moodul "Õpetaja professionaalne areng digiajastul" tuli kasuks nii minule endale, minu kolleegidele kui ka õpilastele. Samas olen täiesti veendunud, et kogu kogukond õppis ja arenes koos minuga. Ja kui hetkel koostamisel olev 5. klassi informaatika õppematerjal jõuab avalikkuse ette, on kasu veelgi suurem ja käegakatsutavam. Tunnen, et olen jälle suure sammu võrra "kolmandale mehele" lähemal.
Mees läks mööda teed kandes rasket kivi. Mööduja küsis temalt, et miks ta seda teeb. Mees vastas: „Ma olen ori. Ma pean seda tegema. Mul on kästud seda teha.“ Teine mees tuli mööda teed kandes rasket kivi ja ka temalt küsiti sama küsimus. Tema vastas: „Mulle on selle eest makstud. See on küll raske töö, aga see ei ole halb töö.“ Kolmandalt mehelt, kes tuli mööda teed kandes rasket kivi, sai samuti küsitud, et miks ta seda teeb. „Ma ehitan katedraali“, oli vastus.
Anonüümne autor
Mees läks mööda teed kandes rasket kivi. Mööduja küsis temalt, et miks ta seda teeb. Mees vastas: „Ma olen ori. Ma pean seda tegema. Mul on kästud seda teha.“ Teine mees tuli mööda teed kandes rasket kivi ja ka temalt küsiti sama küsimus. Tema vastas: „Mulle on selle eest makstud. See on küll raske töö, aga see ei ole halb töö.“ Kolmandalt mehelt, kes tuli mööda teed kandes rasket kivi, sai samuti küsitud, et miks ta seda teeb. „Ma ehitan katedraali“, oli vastus.
Anonüümne autor